Tallinn, Estonia
Tallinn, Estonia +2
Malaga, Spain
Malaga, Spain +1
Helsinki, Finland
Helsinki, Finland +2
SALZBURG, AUSTRIA
SALZBURG, AUSTRIA +1
London, United Kingdom
London, United Kingdom 0
Paris, France
Paris, France +1
Frankfurt am Main, Germany
Frankfurt am Main, Germany +1
Bergen, Norway
Bergen, Norway +1
Stockholm, Sweden
Stockholm, Sweden +1
Krakow, Poland
Krakow, Poland +1
Genoa, Italy
Genoa, Italy +1
Lisbon, Portugal
Lisbon, Portugal 0
Athens, Greece
Athens, Greece +2
0
Tallinn, Estonia Malaga, Spain Helsinki, Finland SALZBURG, AUSTRIA London, United Kingdom Paris, France Frankfurt am Main, Germany Bergen, Norway Stockholm, Sweden Krakow, Poland Genoa, Italy Lisbon, Portugal Athens, Greece
ATLAS Logistics OÜ logo

CMR konventsioon

Mitteametlik tõlge

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR)

Alla kirjutatud 19. mail 1956. a.

PREAMBULA 

Konventsiooni osapooled,

tunnistades vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust,

leppisid kokku järgmises:

I peatükk

KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.

2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949. a. teeliikluse konventsiooni artiklis 4.

3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui selle kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid korraldavad riigid või valitsusasutused või ettevõtted.

4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata:

a) vedudele, millised sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega;

b) surnute vedudele;

c) korterisisustuse vedudele ümberkolimisel.

5. Osapooled leppisid kokku mitte muuta käesoleva konventsiooni sätteid kahe või mitme osapoole erikokkulepetega, välja arvatud piirivedude korral või oma territooriumi piires toimuvate vedude korral, kui on lubatud kasutada kauba omandiõigust tõendavaid saatedokumente.

Artikkel 2

1. Kui kaubaga sõidukit veetakse osal teekonnast mereteed, raudteed, sisevee- või õhuteed mööda sõidukilt kaupa ümber laadimata, välja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse artikli 14 sätteid, siis kohaldatakse käesolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tõendatakse, et kaup on läinud kaotsi, on vigastatud või selle üleandmisega on teise veoliigiga vedamisel viivitatud ning selle põhjuseks ei olnud autovedaja tegevus või tegevusetus, vaid kahju on tekkinud teise veoliigiga vedamise kestel ja selle tõttu, siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte käesoleva konventsiooniga, vaid sel viisil, nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi seaduse imperatiivsetele normidele kaubaveo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga.

2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veoliigiga, siis määratakse ka tema vastutus kindlaks käesoleva artikli punkti 1 kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi vedajana kaks eri isikut.

II peatükk

VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST

Artikkel 3

Käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires.

III peatükk

VEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE

Artikkel 4

Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid.

Artikkel 5

1. Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale.

2. Kui veetav kaup tuleb laadida erinevatele sõidukitele või seda on mitut liiki või see on jaotatud saadetisteks, on saatjal või vedajal õigus nõuda saatedokumendi koostamist iga kasutatava sõiduki, kaubaliigi või kaubasaadetise kohta.

Artikkel 6

1. Saatedokument peab sisaldama järgmisi andmeid:

a) saatedokumendi kuupäev ja selle koostamise koht;

b) saatja nimi ja aadress;

c) vedaja nimi ja aadress;

d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht;

e) saaja nimi ja aadress;

f) kauba üldkasutatav nimetus ja selle pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende üldtunnustatud märgis;

g) kaubapakkide arv, markeering ja numeratsioon;

h) kauba brutomass või kaubahulga väljendus teistes mõõtühikutes;

i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud, samuti muud maksud, mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni);

j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks;

k) märge, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes eritingimusest.

2. Vajaduse korral peab saatedokument sisaldama ka järgmisi andmeid:

a) märge, et ümberlaadimine ei ole lubatud;

b) maksud, mida saatja peab tasuma;

c) kauba üleandmisel üleantava summa suurus;

d) märge kaupade deklareeritud väärtuse ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuva koguse kohta;

e) saatja juhised vedajale kauba kindlustamiseks;

f) kokkulepitud veotähtaeg;

g) vedajale üleantud dokumentide loetelu.

3. Veolepingu pooled võivad saatedokumendile lisada mis tahes muid andmeid, mida nad peavad vajalikuks.

Artikkel 7

1. Saatja vastutab kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal ebatäpsuse ja puudulikkuse tõttu:

a) artikli 6 punkti 1 alapunktides b, d, e, f, g, h ja j ettenähtud andmetes;

b) artikli 6 punktis 2 ettenähtud andmetes;

c) kõigi muude andmete või juhiste puhul, mis saatja on teatanud saatedokumendi koostamiseks või sinna lülitamiseks.

2. Kui vedaja kannab saatja palvel saatedokumenti käesoleva artikli punktis 1 nimetatud andmed, siis tõlgendatakse kuni vastupidise tõestamiseni, et ta on seda teinud saatja nimel.

3. Kui saatedokument ei sisalda artikli 6 punkti 1 alapunktis k ettenähtud märget, siis on vedaja vastutav kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest, mida kauba käsutamisõigusega isik kannab sellise tegevusetuse tagajärjel.

Artikkel 8

1. Kauba vastuvõtmisel vedaja kontrollib:

a) saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni;

b) kauba ja selle pakendi välist seisundit.

2. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida käesoleva artikli punkti 1 alapunktis a nimetatud kirjete õigsust, peab ta tegema saatedokumendile vastavad märkused, mis peavad olema põhjendatud. Samuti peab ta põhjendama mis tahes kauba välise seisundi ja pakendamise kohta tehtud märkused. Need märkused ei ole saatjale siduvad, kui ta ei ole saatedokumendis selgelt väljendades nõustunud nende siduvusega.

3. Saatjal on õigus nõuda vedajalt kauba brutomassi või teistes mõõtühikutes väljendatud hulga kontrollimist. Ta võib samuti nõuda kaubapakkide sisu kontrollimist. Vedajal on õigus nõuda kontrolliga seotud kulude hüvitamist. Kontrollimise tulemused märgitakse saatedokumenti.

Artikkel 9

1. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie.

2. Kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et kaubapakkide arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastavad saatedokumendis märgitule.

Artikkel 10

Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele, seadmetele või teistele kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud, kui defekt oli väline või kauba vastuvõtmise hetkel vedajale teada ja ta ei teinud selle kohta märkust.

Artikkel 11

1. Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb sooritada enne kauba väljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatedokumendile lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama talle kõik vajalikud andmed.

2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust või täielikkust. Saatja vastutab vedaja ees mis tahes kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedajapoolse ebaõige toimingu või hooletuse korral.

3. Vedaja vastutab nagu agentki saatedokumendis nimetatud ja selle juurde lisatud või tema käsutusse antud dokumentide kaotamise või ebaõige kasutamise eest. Temalt saadaolev hüvitussumma ei tohi ületada seda summat, mis kuuluks tasumisele kauba kaotamise korral.

Artikkel 12

1. Saatjal on õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba ettenähtud üleandmiskoha muutmist või kauba väljaandmist saatedokumendis märgitust erinevale saajale.

2. Saatja kaotab selle õiguse hetkest, mil saatedokumendi teine eksemplar on üle antud saajale, või kui saaja teostab oma õigust, mis on ette nähtud artikli 13 punktis 1. Sellest hetkest peab vedaja juhinduma kauba saaja juhistest.

3. Kauba käsutamisõigus kuulub aga saajale saatedokumendi koostamise hetkest, kui saatja on teinud saatedokumendile märke.

4. Kui saaja, teostades kauba käsutamisõigust, annab juhise anda kaup üle teisele isikule, siis sellel isikul ei ole õigust määrata teisi saajaid.

5. Kauba käsutamisõigust teostatakse järgmisi tingimusi täites.

a) Saatja või käesoleva artikli punktis 3 näidatud juhul saaja, kes soovib teostada seda õigust, esitab vedajale saatedokumendi esimese eksemplari, millele peavad olema kantud uued juhised vedajale, ja hüvitab vedajale kulud, kaod ja kahjud, mis on tekkinud neid juhiseid täites.

b) Neid juhiseid peab olema võimalik täita hetkel, mil need saab täitmisele asuv isik ja see ei tohi segada vedaja tavalisi ettevõtmisi ega kahjustada teiste saadetiste saatjaid või saajaid.

c) Nimetatud juhised ei tohi mitte mingil juhul põhjustada saadetise jaotamist.

6. Kui vedaja ei saa antud juhiseid täita punkti 5 alapunktis b nimetatud põhjusel, peab ta sellest viivitamatult teatama juhised andnud isikule.

7. Vedaja, kes ei täitnud talle käesoleva artikli sätete kohaselt antud juhiseid või täitis juhiseid, nõudmata saatedokumendi esimese eksemplari esitamist, vastutab isiku ees, kellel on õigus nõuda hüvitust sellega seoses tekkinud mis tahes kulude ja kahju eest.

Artikkel 13

1. Kui kaup saabub üleandmiseks ettenähtud kohta, on saajal õigus nõuda vedajalt saatedokumendi teist eksemplari ja kauba üleandmist kviitungi vastu. Kui on tuvastatud kauba kaotsiminek või kui kaup ei saabunud artiklis 19 ettenähtud aja möödumisel, on saajal oma nimel õigus teostada vedaja vastu veolepingust tulenevaid õigusi.

2. Saaja, kes teostab talle käesoleva artikli punkti 1 alusel antud õigusi, on kohustatud tasuma saatedokumendis märgitud maksed. Sellest tekkinud vaidluse korral ei ole vedaja kohustatud kaupa üle andma enne, kui saaja on esitanud maksetagatise.

Artikkel 14

1. Kui mingil põhjusel on veolepingut saatedokumendis märgitud tingimustel võimatu täita või muutub selle täitmine võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, on vedaja kohustatud küsima juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa vastavalt artikli 12 sätetele.

2. Kui asjaolud lubavad vedu korraldada tingimustel, mis erinevad saatedokumendis ettenähtutest, ja kui vedaja ei suutnud normaalse aja jooksul saada juhiseid artikli 12 sätete kohaselt kauba käsutusõigust omavalt isikult, siis peab vedaja võtma tarvitusele abinõud, mis näivad talle kõige sobivamad kauba käsutamisõigusega isiku huvides.

Artikkel 15

1. Kui ilmnevad asjaolud, mis takistavad kauba üleandmist pärast selle saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, peab vedaja küsima saatjalt juhiseid. Kui saaja keeldub kaupa vastu võtmast, siis on saatjal kauba käsutamise õigus ilma kohustuseta esitada saatedokumendi esimest eksemplari.

2. Saaja võib isegi juhul, kui ta keeldus kaupa vastu võtmast, nõuda selle üleandmist seni, kuni vedaja ei ole saanud saatjalt vastupidiseid juhiseid.

3. Kui takistus kauba üleandmisel tekib pärast seda, kui saaja vastavalt talle artikli 12 punkti 3 kohaselt sätestatud õigusele andis käsu anda kaup üle teisele isikule, kohaldatakse käesoleva artikli punkte 1 ja 2 nii, nagu saaja olnuks saatja, aga see teine isik saaja.

Artikkel 16

1. Vedajal on õigus saada hüvitust kulude eest, mis on tekkinud juhiste küsimise või saadud juhiste täitmisega, välja arvatud juhul, kui need kulud on põhjustatud ebaõige teo või hooletuse tõttu.

2. Artikli 14 punktis 1 ja artiklis 15 nimetatud juhtudel võib vedaja kauba viivitamatult maha laadida isiku arvel, kellel on õigus kaupa käsutada, ning pärast mahalaadimist loetakse vedu lõpetatuks. Sel juhul hoiab vedaja kauba alal isiku jaoks, kellel on õigus kaupa käsutada. Kuid ta võib usaldada kauba alalhoidmise kolmandale isikule ja sel juhul ei kanna ta vastutust, välja arvatud normaalse hoiu teostamisel kolmanda isiku valikul. Saatedokumendiga ettenähtud maksed ja kõik muud kulud kuuluvad tasumisele väljaantava kauba vastu.

3. Vedaja võib kauba ära müüa, ootamata juhiseid isikult, kellel on kauba käsutusõigus, kui kaup on kiiresti riknev või seda nõuab kauba seisund või kui kauba alalhoidmiskulud osutuksid kauba maksumusega võrreldes ebaproportsionaalseks. Samuti võib vedaja kauba ära müüa muudel juhtudel, kui ta ei ole saanud kauba käsutamisõigusega isikult normaalse tähtaja möödumisel vastupidiseid juhiseid, mille täitmist võib temalt õigustatult nõuda.

4. Kauba müümise korral käesoleva artikli sätete kohaselt, tuleb sissetulek, millest on maha arvatud üleantava kauba eest tasumisele kuuluvad kulud, anda kauba käsutamisõigusega isikule. Kui kulud ületavad sissetuleku, on vedajal õigus saada temale kuuluv vahe.

5. Müügiprotseduurid määratakse kindlaks kauba asukohariigi seaduste või tavadega.

IV peatükk

VEDAJA VASTUTUS

Artikkel 17

1. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest.

2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.

3. Vedaja ei vabane vastutusest veol kasutatava sõiduki defektsuse või sõiduki rendile andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu.

4. Vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest.

a) Tendita lahtiste sõidukite kasutamine, kui see oli selgelt kokku lepitud ja märgitud saatedokumendis.

b) Pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud.

c) Kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel.

d) Mõnda liiki kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide ja näriliste mõjul.

e) Kaubapakkide markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või mittevastavus.

f) Elusloomade vedu.

5. Kui vedaja käesoleva artikli alusel ei kanna mingit vastutust asjaolude eest, mis mõningatel juhtudel põhjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitust üleandmisel, siis ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab käesoleva artikli alusel, soodustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitamist.

Artikkel 18

1. Selle tõendamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud mõne asjaolu tõttu, lasub vedajal.

2. Kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek või vigastamine võis olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need toimusid sel tagajärjel. Nõude esitajal on kohustus tõendada, et kaotsiminek või vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg.

3. Neid eeldusi ei või teha artikli 17 punkti 4 alapunktis a toodud juhul, kui puudujääk ületab normaalse kao piirid või kui on kaotatud mis tahes kaubapakk.

4. Kui kaupa veetakse sõidukiga, mis on eriliselt varustatud kauba kaitsmiseks kuumuse, külma, temperatuurimuutuse või õhuniiskuse mõjutuse eest, ei ole vedajal õigust taotleda vastutusest vabanemist, viidates artikli 17 punkti 4 alapunktile d, kui ta ei tõesta, et kõik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinõud, mida ta oli kohustatud asjaolusid arvestades tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud ja et ta tegutses vastavalt temale antud erijuhistele.

5. Vedajal pole õigust nõuda vastutusest vabastamist, viidates oma kasuks artikli 17 punkti 4 alapunktile f sel juhul, kui ta ei tõesta, et kõik abinõud, mida ta oli tavaliselt kohustatud tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud ja ta tegutses vastavalt talle antud erijuhistele.

Artikkel 19

Kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega.

Artikkel 20

1. See tõsiasi, et kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisest kolmekümne päeva jooksul või kui tähtaega ei kooskõlastatud — kuuekümne päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nõude esitamise õigus, võib lugeda kauba kaotatuks.

2. Kauba käsutamisõigusega isik võib kaotsiläinud kauba eest hüvituse saamise korral nõuda talle kohest kirjalikku teatamist, kui kaup leitakse hüvituse väljamaksmisele järgneva aasta jooksul. Tema sellise nõude teadmiseks võtmise kohta peab olema esitatud kirjalik tõendus.

3. Kolmekümne päeva jooksul pärast sellise teate saamist võib kauba käsutamisõigusega isik nõuda, et kaup antakse talle üle saatedokumendis näidatud võlgnevuste eest tasutud maksete vastu, samuti temale antud hüvituse tagastamise vastu, maha arvates hüvituse summasse lülitatud võimalikud kulud, kuid ilma õiguseta nõuda kahju hüvitamist kohaletoimetamisega viivitamise eest, mis on ette nähtud artiklis 23 ja, kus see on kohaldatav, artiklis 26.

4. Punktis 2 nimetatud nõude või punktis 3 ettenähtud kolmekümne päeva jooksul antud juhiste puudumise korral või sel juhul, kui kaupa ei leita rohkem kui ühe aasta möödumisel hüvituse väljamaksmise päevast arvates, on vedajal õigus käsutada leitud kaupa vastavalt kauba asukohariigi seadustele.

Artikkel 21

Kui kaup on saajale üle antud sisse nõudmata makse, mida vedaja pidi saajalt sisse nõudma vastavalt veolepingu tingimustele, on vedaja kohustatud tasuma saatjale hüvitust summas, mis ei ületa sellise makse summat saaja suhtes oma regressiõigust kahjustamata.

Artikkel 22

1. Kui saatja annab vedajale vedada ohtlikke kaupu, peab ta vedajale selgitama nendest kaupadest tuleneva ohu täpset olemust ja vajaduse korral rakendatavaid ettevaatusabinõusid. Kui need juhised ei ole saatedokumenti märgitud, siis lasub saatjal või saajal kohustus tõendada mis tahes muul viisil, et vedaja oli teadlik nimetatud kaupade veoga seotud ohu olemusest.

2. Vedaja võib igal ajal või igas kohas hüvitust saamata laadida maha, hävitada või kahjutuks teha kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjaoludel teadlik. Peale selle vastutab saatja kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kõigi kulude, kadude ja vigastuste eest.

Artikkel 23

1. Kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.

2. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel.

3. Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25 franki puuduoleva kauba brutokaalu kilogrammi eest. «Frangi» all mõistetakse kuldfranki, mille kaal on 10/31 grammi kullaprooviga 0,900.

4. Peale selle kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid kahjusid ei hüvitata.

5. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse.

6. Suuremat hüvitust võib vedaja nõuda vaid sel juhul, kui vastavalt artiklitele 24 ja 26 on kauba väärtus või kohaletoimetamise erihuvi deklareeritud.

Artikkel 24

Saatja võib veomaksete kokkulepitud lisamaksu tasumisel deklareerida saatedokumendis kauba maksumuse, mis ületab artikli 23 punktis 3 näidatud piiri ja sel juhul asendab deklareeritud summa selle piiri.

Artikkel 25

1. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on arvutatud artikli 23 punktides 1, 2 ja 4 kindlaksmääratud kaubamaksumuse järgi.

2. Hüvituse suurus ei või siiski ületada:

a) Kogu saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta kogu kauba kaotsimineku puhul.

b) Ainult osa saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta vigastatud kauba osa kaotsimineku puhul.

Artikkel 26

1. Kui saatja tasub veomaksete kokkulepitud lisamaksu, siis võib ta kindlaks määrata kohaletoimetamisel erihuvi pakkuva kaubakoguse selle kaotsimineku, vigastamise või kokkulepitud tähtajaks kohaletoimetamisega viivitamise korral, märkides selle koguse saatedokumenti.

2. Kui kohaletoimetamise erihuvi on deklareeritud, siis olenemata hüvitusest, mis on ette nähtud artiklites 23, 24 ja 25, võib eraldi nõuda tõendatud täiendava kahju või vigastuse hüvitamist deklareeritud summa piires.

Artikkel 27

1. Nõude esitaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast.

2. Kui andmed hüvituse arvutamiseks ei ole väljendatud hüvitusnõude avaldamise koha riigi valuutas, siis arvutatakse hüvitus sellesse valuutasse ümber hüvituse väljamaksmise päeva ja koha jooksva kursi järgi.

Artikkel 28

1. Neil juhtudel, kui vastavalt seadusele võidakse esitada lepinguväline nõue seoses sellega, et vedudel tekkinud kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine kuulub käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse, võib vedaja toetuda konventsiooni sätetele, mis välistavad tema vastutuse, määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või piiravad seda.

2. Kui kauba kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamise viivitamisega lepinguvälise vastutuse nõue esitatakse ühele isikutest, kelle eest vedaja vastutab vastavalt artikli 3 tingimustele, võib see isik samuti toetuda käesoleva konventsiooni sätetele, mis välistavad vedaja vastutuse, määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või piiravad seda.

Artikkel 29

1. Vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskohustus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu või tribunali poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega.

2. Sama kehtib siis, kui tahtliku õigusvastase teo on toime pannud või on oma kohustusi mittekohaselt täitnud vedaja agent või teenistuja või mis tahes muu isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks, kui need agendid, teenistujad või muud isikud tegutsevad oma töökohustuste täitmise ajal. Sel juhul ei ole neil agentidel, teenistujatel või muudel isikutel samuti õigust viidata oma isikliku vastutuse korral käesoleva peatüki punktis 1 nimetatud sätetele.

V peatükk

NÕUDED JA HAGID

Artikkel 30

1. Kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult.

2. Kui saaja ja vedaja olid kauba seisundit nõuetekohaselt kontrollinud, siis kontrolli tulemustele vasturääkivad tõendid on vastuvõetavad vaid sel juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei ole väline, ning eeldusel, et saaja on teinud vedajale nõuetekohase kirjaliku avalduse 7 päeva jooksul kontrollimise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad.

3. Kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates.

4. Käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegu arvutades ei arvata tähtaja sisse kauba väljaandmise või kontrollimise või kauba saaja käsutusse üleandmise päeva.

5. Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kõigi vajalike asjaolude uurimisel ja kontrollimisel.

Artikkel 31

1. Kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tekkinud vaidluste korral võib hageja pöörduda mis tahes konventsiooni osapoole kohtusse või tribunali, mis on pooltevahelises kokkuleppes kindlaks määratud; ja lisaks eeltoodule ka selle maa kohtutesse või tribunalidesse, mille territooriumil:

a) On kostjal alaline elukoht või oma peaäriettevõtte asukoht või osakonna või agentuuri asukoht, läbi mille see veoleping sõlmiti; või

b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht.

Teistesse kohtutesse või tribunalidesse pöörduda ei ole lubatud.

2. Kui käesoleva artikli punktis 1 nimetatud sätetele vastav hagi on läbivaatamisel kohtus või tribunalis, kelle pädevusse selle punkti sätete põhjal asi kuulub, või kui niisuguse hagi suhtes oli see kohus või tribunal teinud otsuse, siis ei ole lubatud ühtede ja samade osapoolte uut hagi samal alusel esitada, välja arvatud juhtudel, mil selle kohtu või tribunali otsus, kuhu oli esitatud esimene hagi, ei kehti riigis, kus algatatakse uus protsess.

3. Kui otsus käesoleva artikli punktis 1 nimetatud vaidluse kohta, mille on teinud ühe konventsiooni osapoole kohus või tribunal, kuulub täitmisele selles riigis, siis see otsus kuulub samuti täitmisele mis tahes teistes konventsiooni osapoolte kohtutes või tribunalides, niipea kui on täidetud selle riigi ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste täitmine ei või põhjustada asja sisulist ümbervaatamist.

4. Käesoleva artikli punkti 3 sätteid kohaldatakse osapoolte juuresolekul ja tagaselja tehtud otsuste ning kohtu leppetoimingute puhul, kuid ei kohaldata sel juhul, kui on tegemist eelnevalt täidetavate otsuste või kahjutasude nõudmisega lisaks kohtukuludele sellise hageja vastu, kelle hagi jäeti täielikult või osaliselt rahuldamata.

5. Vedudest tulenevate käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate hagide läbivaatamisel ei nõuta konventsiooni osapoolte riikide kodanikelt, kelle elu- või töökoht on ühes nendest riikidest, kohtukulude tagatist.

Artikkel 32

1. Käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või selliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise puhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulg algab:

a) Kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise puhul kauba üleandmise päevast arvates.

b) Kogu kauba kaotsimineku puhul kolmekümnendal päeval pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, või kui seda ei olnud kokku lepitud, siis kuuekümnendast päevast pärast kauba vedaja poolt veoks vastuvõtmist.

c) Kõikidel muudel puhkudel — kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates.

Päeva, millest algab hagi aegumistähtaja kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse.

2. Kirjaliku nõude esitamine peatab hagi aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Nõude osalise õigeksvõtu korral uueneb hagi aegumistähtaeg üksnes vaidlusaluseks jääva nõudeosa suhtes. Nõude või sellele vastuse saamise tõendamiskohustus, samuti dokumentide tagastamise tõendamiskohustus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hagi aegumistähtaja kulg ei katke samal alusel edasiste nõuete esitamise tõttu.

3. Käesoleva artikli punkti 2 sätteid järgides reguleeritakse hagi aegumistähtaja pikendamist asja läbivaatava kohtu asukohariigi seadusega. Sama seadusega reguleeritakse vaheaeg hagi aegumistähtaja kulgemises.

4. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või vastuvaidluse korras.

Artikkel 33

Veoleping võib sisaldada artiklit, milles tunnustatakse vahekohtu pädevust, kui artiklis nähakse ette, et vahekohus peab kohaldama käesoleva konventsiooni sätteid.

VI peatükk

MITME VEDAJA POOLT JÄRJESTIKKU TEOSTATAVAID VEDUSID PUUDUTAVAD SÄTTED

Artikkel 34

Kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel teostavad vedu mitu vedajat järgemööda, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja iga sellele järgnev vedaja muutub kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel veolepingu osapooleks saatedokumendis nimetatud tingimustel.

Artikkel 35

1. Vedaja, kes võtab kauba vastu temale eelnenud vedajalt, annab viimasele enda dateeritud ja allakirjutatud kviitungi. Ta peab kirjutama oma nime ja aadressi saatedokumendi teisele eksemplarile. Vajaduse korral teeb ta sellel eksemplaril, samuti ka tema antud kviitungil märkuse kooskõlas artikli 8 punktis 2 ettenähtuga.

2. Artikli 9 sätteid kohaldatakse järjestikku vedu korraldatavate vedajate omavahelistes suhetes.

Artikkel 36

Välja arvatud juhud, kui asi puudutab hagi läbivaatamise staadiumis esitatud vastuhagi või -vaidlust, mis käib selsamal veolepingul põhineva nõude kohta, võib kauba kaotsiminekust, vigastamisest või kohaletoimetamisega viivitamisest tingitud hagid esitada ainult esimesele vedajale, viimasele vedajale või vedajale, kes korraldas vedu sellel etapil, mil toimus kauba kaotsiminekut, vigastamist või kohaletoimetamisega viivitamist esilekutsunud sündmus; hagi võib esitada üheaegselt mitme sellise vedaja vastu.

Artikkel 37

Vedajal, kes vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele on tasunud kahju eest hüvitust, on regressiõigus teistelt veos osalenud vedajatelt väljamakstud hüvituse, selle protsentide ja nõudega seotud kulude suhtes alljärgnevate sätete järgimise korral:

a) Vedaja, kes oli süüdi kadude või riknemise tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja;

b) Kui kulude või riknemise tekitamises on süüdi kaks või enam vedajat, peab igaüks neist välja maksma summa, mis on võrdeline nendel lasuva vastutuse osaga; kui aga on võimatu seda osa kindlaks määrata, kannab iga vedaja vastutust võrdeliselt tal saadaoleva veotasu osaga;

c) Kui pole võimalik kindlaks määrata, kes vedajatest kannab kulude või riknemise eest vastutust, siis jaotatakse hüvituse summa kõigi vedajate vahel punktis b toodud proportsioonides.

Artikkel 38

Kui üks vedajatest on maksuvõimetu, jaotatakse temalt saada olev ja tema poolt väljamaksmata hüvituse osa kõigi vedajate vahel võrdeliselt neilt saadaoleva veotasu osaga.

Artikkel 39

1. Vedajal, kellele vastavalt artiklitele 37 ja 39 esitati regressihagi, ei ole õigust vaidlustada makse põhjendatust, mille on teinud regressihagi esitanud vedaja, kui hüvituse suurus on määratud kohtuotsusega kindlaks pärast seda, kui vedajale, kellele esitati regressihagi, oli nõuetekohaselt protsessist teatatud ja tal oli võimalus sellest osa võtta.

2. Regressihagi esitada sooviv vedaja võib esitada hagi pädevasse kohtusse riigis, kus ühel vedudest osavõtjal on alaline elukoht või oma põhiäriettevõte või osakond või agentuur, mille vahendusel veoleping sõlmiti.

Regressihagi võib algatada ühes ja samas kohtus kõigi veos osalevate vedajate vastu.

3. Artikli 31 punktide 3 ja 4 sätteid kohaldatakse kohtuotsuse puhul, mis on tehtud artiklites 37 ja 38 nimetatud regressihagide osas.

4. Artikli 32 sätteid kohaldatakse vedajate omavaheliste nõuete osas. Kuid hagi aegumistähtaja kulg algab kohtu lõpliku otsuse tegemise päevast, millega määratakse kindlaks käesoleva konventsiooni sätete kohaselt väljamaksmisele kuuluva hüvituse suurus; või sellise otsuse puudumise korral hüvituse tegeliku väljamaksmise päevast.

Artikkel 40

Vedajatel on õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja 38 sätetest.

VII peatükk

KONVENTSIOONILE VASTURÄÄKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS

Artikkel 41

1. Artikli 40 sätteid järgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse või kaudselt lubatakse kõrvale kalduda käesoleva konventsiooni sätetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust.

2. Iseäranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille põhjal vedajal tekivad soodustused kindlustuslepingu järgi, või mis tahes sellega analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel, mis kannab tõendamiskohustuse üle teisele poolele.

VIII peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks või sellega ühinemiseks Euroopa Majanduskomisjoni liikmeteks olevatele riikidele ja riikidele, kel on lubatud komisjoni tegevuses nõuandva häälega osaleda vastavalt selle komisjoni volituste punktile 8.

2. Riigid, kel on lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni kindlates ettevõtmistes vastavalt tema volituste artiklile 11, võivad saada käesoleva konventsiooni osapoolteks, ühinedes sellega pärast jõustumist.

3. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks kuni 31. augustini 1956. a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on konventsioon avatud ühinemiseks.

4. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele.

5. Ratifitseerimine või ühinemine toimub ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile deponeerimisega.

Artikkel 43

1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis riiki artikli 42 punktis 1 nimetatuist on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad või -dokumendid.

2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb temaga pärast seda, kui viis riiki on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev konventsioon üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 44

1. Iga konventsiooni osapool võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ette teatades.

2. Denonsseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poolt denonsseerimisteate saamise päevast.

Artikkel 45

Kui pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osutub, et konventsiooni osapooli on denonsseerimise tagajärjel vähem kui viis, kaotab konventsioon jõu päevast, mil jõustub viimane denonsseerimine.

Artikkel 46

1. Iga riik võib oma ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi deponeerimisel või igal ajal hiljem teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega, et käesolev konventsioon laieneb kogu territooriumile või osale sellest, mille välissuhete eest ta vastutab. Konventsioon laieneb territooriumile või teatises nimetatud territooriumitele üheksakümne päeva möödumisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poolt nimetatud teate kättesaamisest, või kui sel päeval konventsioon veel ei ole jõustunud, siis jõustumise päevast.

2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva konventsiooni kohaldamise laienemisest territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab, võib vastavalt artikli 44 sätetele konventsiooni nimetatud territooriumi suhtes denonsseerida eraldi.

Artikkel 47

Mis tahes kahe või mitme konventsiooni osapoole vahelise vaidluse käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooni osapooled ei suuda omavahel läbirääkimiste teel või muul viisil lahendada, võib huvitatud konventsiooni osapoolte palvel anda lahendada Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 48

1. Iga konventsiooni osapool võib käesolevale konventsioonile allakirjutamisel või selle ratifitseerimisel või sellega ühinemisel avaldada, et ta ei pea ennast seotuks konventsiooni artikliga 47. Kõikide nende konventsiooni osapoolte suhtes, kes tegid sellise reservatsiooni, ei ole teised konventsiooni osapooled seotud artikliga 47.

2. Iga konventsiooni osapool, kes tegi vastavalt punktile 1 reservatsiooni, võib igal hetkel võtta selle tagasi, saates teate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

3. Mingisuguseid muid reservatsioone käesoleva konventsiooni juurde ei lubata teha.

Artikkel 49

1. Pärast käesoleva konventsiooni kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooni osapool Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatisega esitada palve kutsuda kokku konverents, mis käesoleva konventsiooni uuesti läbi vaataks. Peasekretär teatab sellest palvest kõigile konventsiooni osapooltele ja kutsub kokku vastava konverentsi, kui tema teatele järgneva nelja kuu jooksul on vähemalt üks neljandik konventsiooni osapooltest talle teatanud, et nad on sellise palvega nõus.

2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, teatab peasekretär sellest kõigile konventsiooni osapooltele ja palub neid esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mille läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitavana. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooni osapooltele konverentsi päevakorra, samuti nende ettepanekute teksti.

3. Vastavalt käesolevale artiklile kutsub peasekretär mis tahes konverentsile kõik artikli 42 punktis 1 nimetatud riigid, kes on konventsiooni osapooled artikli 42 punkti 2 alusel.

Artikkel 50

Peale artiklis 49 nimetatud teatiste teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär artikli 42 punktis 1 nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on lepinguosalised artikli 42 punkti 2 alusel:

a) Konventsiooni ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 42.

b) Käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 43.

c) Denonsseerimisest vastavalt artiklile 44.

d) Käesoleva konventsiooni jõu kaotamisest vastavalt artiklile 45.

e) Saadud teatistest vastavalt artiklile 46.

f) Saadud avaldustest ja teatistest vastavalt artikli 48 punktidele 1 ja 2.

Artikkel 51

Pärast 31. augustit 1956. a. antakse käesoleva konventsiooni originaal hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale artikli 42 punktides 1 ja 2 nimetatud riigile.

Selle tõendamiseks kirjutasid allpool nimetatud nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale konventsioonile alla.

Koostatud Genfis 19. mail 1956. aastal ühes eksemplaris, mille inglis- ja prantsuskeelne tekst on autentsed.


Allakirjutamisprotokoll

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonile allakirjutamise hetkel leppisid nõuetekohaselt volitatud isikud kokku esitada alljärgnevad avaldused ja selgitused.

1. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ning Iiri Vabariigi vaheliste vedude puhul.

2. Artikli 1 punkti 4 juurde:

Allakirjutanud kohustuvad korraldama läbirääkimisi ümberkolimisel teostatava sisustuse- ja mööbliveo lepingut reguleeriva konventsiooni ja kombineeritud vedu reguleeriva konventsiooni sõlmimiseks.

Selle tõendamiseks kirjutasid allpool nimetatud nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale protokollile alla.

Koostatud Genfis 19. mail 1956. aastal ühes eksemplaris, mille inglis- ja prantsuskeelne tekst on autentsed.


Protokoll rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni juurde

Alla kirjutatud 5. juulil 1978. a.

Käesoleva protokolli osalised,

olles Genfis 19. mail 1956. a. alla kirjutatud rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni osapoolteks,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Käesolevas protokollis mõistetakse konventsiooni all rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR).

Artikkel 2

Käesoleva konventsiooni artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

1) punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga:

«3. Kuid hüvituse suurus ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puuduoleva brutokaalu kilogrammi eest.»;

2) Sama artikli lõppu lisatakse punktid 7, 8 ja 9:

«7. Käesolevas konventsioonis nimetatud arveldusühikuks on Rahvusvahelise Valuutafondi poolt kindlaksmääratud SDR-ühik. Käesoleva artikli punktis 3 nimetatud summa konverteeritakse selle riigi rahvuslikku valuutasse, kelle kohus arutab kohtuasja, kohtuotsuse tegemise päeval või poolte kokkuleppel kindlaksmääratud päeval kehtinud valuuta väärtuse alusel. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigi SDR-ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta väärtus arvutatakse välja Rahvusvahelise Valuutafondi enda operatsioonide ja tehingute sooritamise päeval kasutatava arvutamismeetodiga. Rahvusvahelise Valuutafondi mitteliikmesriigi SDR-ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta väärtus arvutatakse välja selle riigi poolt kindlaksmääratud meetoditega.

8. Kummatigi võib Rahvusvahelise Valuutafondi mitteliikmesriik, kelle siseriiklik seadus ei luba kohaldada käesoleva artikli punkti 7 sätteid, CMR-i juurde kuuluva protokolli ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal hiljem avaldada, et käesoleva artikli punktis 3 ettenähtud vastutuse piir, mida kohaldatakse tema territooriumil, moodustab 25 rahaühikut. Käesolevas punktis nimetatud rahaühik vastab 10/31 grammile kullale prooviga 0,900. Käesolevas punktis nimetatud summa konventeerimine rahvuslikku valuutasse toimub huvitatud riigi siseriikliku seaduse kohaselt.

9. Käesoleva artikli punkti 7 viimases lauses nimetatud väljaarvutamine ja punktis 8 nimetatud konverteerimine tuleb teostada sel viisil, et saaks võimaluse korral väljendada sama reaalset väärtust, mis on väljendatud käesoleva artikli punktis 3 arveldusühikutes, riigi rahvuslikus valuutas. CMR-i juurde kuuluva protokolli punktis 3 nimetatud dokumendi hoiuleandmisel ja iga kord, kui käesoleva artikli punkti 7 kohase väljaarvutamise või käesoleva artikli punkti 8 kohase konverteerimise tulemusena saadud summa muutub, peab riik teatama sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.».

LÕPPSÄTTED

Artikkel 3

1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks riikidele, kes kirjutasid alla konventsioonile või ühinesid sellega ja kes on Euroopa Majanduskomisjoni liikmed või kel on lubatud osaleda komisjoni tegevuses nõuandva häälega vastavalt selle komisjoni volituste punktile 8.

2. Käesolev protokoll on avatud ühinemiseks mis tahes käesoleva artikli punktis 1 nimetatud riigile, kes on konventsiooni osapool.

3. Riigid, kel on lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni kindlates ettevõtmistes vastavalt tema volituste artiklile 11 ja kes on konventsiooniga ühinenud, võivad saada käesoleva protokolli osapoolteks, ühinedes sellega pärast selle jõustumist.

4. Protokoll on avatud allakirjutamiseks Genfis 1. septembrist 1978. a. kuni 31. augustini 1979. a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on protokoll avatud sellega ühinemiseks.

5. Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele pärast seda, kui huvitatud riik ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega.

6. Protokoll ratifitseeritakse või sellega ühinetakse vastava dokumendi deponeerimisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

7. Iga ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti, mis on antud hoiule pärast käesolevas protokollis tehtud muudatuse jõustumist kõigi lepinguosaliste suhtes või pärast selle muudatuse jõustumist nõutud tingimuste täitmist kõigi konventsiooniosaliste poolt, käsitletakse kui protokolli juurde kuuluvat dokumenti koos selles tehtud muudatusega.

Artikkel 4

1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis käesoleva artikli 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riiki on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad või -dokumendid.

2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast seda, kui viis riiki on deponeerinud oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev protokoll üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 5

1. Iga konventsiooni osapool võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel päevast, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär sai denonsseerimisteate.

3. Iga konventsiooni osapool, kes lakkab olemast käesoleva konventsiooni osapooleks, lakkab samaaegselt olemast käesoleva protokolli osaliseks.

Artikkel 6

Kui pärast käesoleva protokolli jõustumist osutub, et konventsiooni osapooli on denonsseerimise tagajärjel vähem kui viis, siis kaotab käesolev protokoll jõu sellest päevast, mil jõustub viimane denonsseerimine.

Artikkel 7

1. Iga riik võib oma ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumenti deponeerides või igal ajal hiljem teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega, et käesolev protokoll laieneb kogu territooriumile või osale sellest, mille välissuhete eest ta vastutab ja mille suhtes ta tegi avalduse vastavalt konventsiooni artiklile 46. Käesolevat protokolli hakatakse antud territooriumil või teates nimetatud territooriumil kohaldama üheksakümnendal päeval pärast seda, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on saanud nimetatud teate, või kui sel päeval protokoll veel ei ole jõustunud, siis tema jõustumise päevast.

2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva protokolli kohaldamiseks territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab, võib eespool nimetatud artikli 5 kohaselt denonsseerida protokolli eraldi nimetatud territooriumi suhtes.

Artikkel 8

Vähemalt kahe konventsiooni osapoole vahelise igasuguse vaidluse käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooni osapooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel või teiste reguleerimisvahenditega, võib huvitatud konventsiooni osapoolte palvel anda lahendada Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 9

1. Iga konventsiooni osapool võib käesolevale protokollile allakirjutamise või selle ratifitseerimise või sellega ühinemise hetkel teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega, et ta ei pea ennast seotuks protokolli artikliga 8. Teised konventsiooni osapooled ei ole seotud artikliga 8 mis tahes konventsiooni osapoolte suhtes, kes tegid sellise avalduse.

2. Käesoleva artikli punktis 1 nimetatud avalduse võib tagasi võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega.

3. Muid reservatsioone käesoleva protokolli juurde ei lubata teha.

Artikkel 10

1. Pärast käesoleva protokolli kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooni osapool pöörduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poole palvega kutsuda kokku käesolevat protokolli uuesti läbivaatav konverents. Peasekretär teatab sellest palvest kõigile konventsiooni osapooltele ja kutsub vastava konverentsi kokku siis, kui nelja kuu jooksul pärast tema teadet vähemalt üks neljandik konventsiooni osapooltest on talle teatanud oma nõusolekust sellise konverentsi kokkukutsumiseks.

2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, siis teatab peasekretär sellest kõigile konventsiooni osapooltele ja pöördub nende poole palvega esitada talle kolme kuu jooksul ettepanekud, mille läbivaatamine konverentsil näib neile soovitav. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooni osapooltele konverentsi päevakorra, samuti saadud ettepanekute teksti.

3. Peasekretär kutsub mis tahes konverentsile, mis tuleb kokku vastavalt käesolevale artiklile, kõik artikli 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigid, samuti riigid, kes on konventsiooni osapooled käesoleva protokolli artikli 3 punkti 3 alusel.

Artikkel 11

Peale artiklis 10 ettenähtud teadete teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär artikli 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on konventsiooni osalpooled artikli 3 punkti 3 alusel:

a) protokolli ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 3;

b) käesoleva protokolli jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 4;

c) saadud teadetest vastavalt artikli 2 punktile 2;

d) denonsseerimise jõustumisest vastavalt artiklile 5;

e) käesoleva protokolli jõu kaotamisest vastavalt artiklile 6;

f) saadud teadetest vastavalt artiklile 7;

g) saadud avaldustest ja teadetest vastavalt artikli 9 punktidele 1 ja 2.

Artikkel 12

Pärast 31. augustit 1979. a. antakse käesoleva protokolli originaal hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale käesoleva protokolli artikli 3 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud riigile.

Kooostatud Genfis 5. juulil 1978. aastal ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures tekstid on autentsed.
 

Võta meiega ühendust:
© Atlas Logistics OÜ
Kodulehtede valmistamine - ArtWeb